Soome kirikuloenduse ja eelkonfirmatsiooni raamatud, 1657-1915

33,342,963 records

Change category or collection

Sünd

Päev

Kuu

Aasta

Koht

Elukoht

Aasta

Koht

Add details

Märksõnad

Veel

Match all terms exactly

Tühjenda ankeedivorm

Kõik kogud

Rahvaloendus- ja valijate nimekirjad

Põhjamaade loendus

Soome kirikuloenduse ja eelkonfirmatsiooni raamatud, 1657-1915

Soome kirikuloenduse ja eelkonfirmatsiooni raamatud, 1657-1915

33,342,963 sissekannet

Kogumik kirikuloendusraamatutest (rippikirjat) ja eelkonfirmatsiooniraamatutest (lastenkirjat), mida pidas Soome luterlik kirik. Kuna luterlik kirik oli sadu aastaid riigireligioon, hõlmavad kirikuraamatud sisuliselt kogu Soome elanikkonda ja on kõige olulisemad Soome genealoogilises uurimistöös kasutatavad dokumendid. Kirikuloendused on tuntud ka kui “armulauaraamatud”, “konfirmatsiooniraamatud”, “majapidamiste ülevaatused” ja “vaimulike küsitlused”. Need dokumendid registreerisid iga kihelkonna elanikud küla, talu ja majapidamise (peregrupi) järgi. Küla koosnes talude rühmitusest; sageli elas ühes talus mitu perekonda. Linnades korraldati neid dokumente pigem kvartali või tänava, mitte küla järgi. Mõnikord registreeriti vallalised ja mittemaaomanikud raamatu lõpus tähestikulises nimekirjas. Kirikuloenduse eesmärk oli registreerida iga koguduseliikme iga-aastase katehheesieksami tulemused. Loendusraamatud hõlmasid tavaliselt 5- või 10-aastaseid perioode. Seetõttu on selle kogu kirjete kuupäevad esitatud aastate vahemikena. Loenduses registreeritud teave võis sisaldada: iga majapidamise liikme nime (sh teenijad ja talutöölised), suhet majapidamise peaga, sünniaega, sünnikohta ja muud teavet katehheesise, armulaua, ristimise, vaktsineerimise või elukutse kohta. Mõnikord registreeriti ka teavet abielu, surma või selle kohta, millal ja kuhu perekond kolis. Alates 1780. aastast kasutati standardiseeritud vorme, seega on varasemate aastate registreeritud teabes mõningaid erinevusi. Märkus: Majapidamised koosnesid sageli mitmepõlvkondlikest pererühmadest, näiteks vanematest koos nende täiskasvanud laste, nende laste abikaasade ja lapselastega. Kuna seda tüüpi perekonnad on dokumentides loetletud, võidi registrisse ebaõigesti järeldada vanema-lapse ja abikaasa suhteid. Lisaks ei loetletud varajastes dokumentides alati suhteid. Palun kontrollige perekonna kinnitamiseks algset dokumendipilti. Eelkonfirmatsiooniraamatud on tuntud ka kui „laste raamatud“ ja „eelarmulauaraamatud“. Neid dokumente leidub peamiselt Ida-Soome kihelkondades. Nad loetlevad laste nimed, keda polnud veel konfirmeeritud või kes polnud veel oma esimest armulauda vastu võtnud. Üldjuhul olid need lapsed vanuses umbes 14 kuni 16 aastat. Eelkonfirmatsiooni dokumendid on korraldatud sarnaselt kirikuloenduse dokumentidele. Lapsed on loetletud elukoha ja vanematega. Kui laps oli konfirmeeritud, ei registreeritud teda enam eelkonfirmatsiooniraamatus, vaid ta loetleti koos ülejäänud perega loenduses. Soome kirikudokumendid algavad üldiselt 1686. aastal – kuupäevast, mil kuninglik dekreet nõudis kirikult dokumentide pidamist. Siiski olid dekreedi väljaandmise ajal mõned kihelkonnad juba aastakümneid dokumente pidanud. Seega on selles kogus dokumente, mis pärinevad juba 1657. aastast. Soome oli osa Rootsist kuni 1809. aastani ja alles 1863. aastal liitus soome keel rootsi keelega riigi ametliku keelena. Seega kirikuloenduse dokumendid ja eelkonfirmatsiooni dokumendid kirjutati rootsi keeles kuni 19. sajandi keskpaigani ja lõpuni. See kogu on pakutud koostöös Soome Rahvusarhiiviga (Arkistolaitos).

Seotud kannete kategooriad:

Põhjamaade loendus

Soome

Seotud kogud

VIEW ALL